• OMX Baltic0,39%320,63
  • OMX Riga0,09%973,15
  • OMX Tallinn0,09%2 244,73
  • OMX Vilnius−0,12%1 510,96
  • S&P 5000,41%7 690,73
  • DOW 30−0,07%51 966,03
  • Nasdaq 1,11%26 430,89
  • FTSE 100−0,53%10 707,4
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,56
  • OMX Baltic0,39%320,63
  • OMX Riga0,09%973,15
  • OMX Tallinn0,09%2 244,73
  • OMX Vilnius−0,12%1 510,96
  • S&P 5000,41%7 690,73
  • DOW 30−0,07%51 966,03
  • Nasdaq 1,11%26 430,89
  • FTSE 100−0,53%10 707,4
  • Nikkei 225−1,3%64 075,42
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,56
Aastaga on teise ja kolmanda samba pensionifondide varad kasvanud 18 protsenti. Fondide keskmine tootlus on pea 11 protsenti.
Pensionifondides kasvab indeksifondide populaarsus, investeeringud Eestisse vähenevad.

Seotud lood

Uudised
  • 15.04.26, 15:26
Leedu kogujad teevad teise samba rahaks palju uljamalt kui eestlased
“Ma ei varja, numbrid üllatasid mind“
Leedu teisest pensonisambast lahkus esimeses laines üle poole miljoni inimese, mille tõttu vähenesid fondide varad 4 miljardi euro võrra, kirjutab Verslo Žinios.
Börsiuudised
  • 07.05.26, 12:01
Võitlus pensionimiljardite pärast: indeksifondid tungivad peale, kuid pangad hoiavad seni kaitset
Indeksifondid on investorile üldjuhul märksa odavamad kui juhitud fondid ning lisaks on need viimase viie aasta jooksul näidanud muljetavaldavat tootlust. Tekib loogiline küsimus: miks on teises sambas kaks kolmandikku rahast endiselt aktiivses juhtimises?
Börsiuudised
  • 08.01.26, 17:07
Pensionifondide TOP: mullu tegid parima tootluse aktiivsed fondid
Pärast kahte aastat, mil indeksfondid domineerisid pensionitootluste edetabelis, tegid 2025. aastal tugeva tagasituleku aktiivselt juhitud fondid, eesotsas LHV pensionifondidega.
  • ST
Sisuturundus
  • 06.10.26, 11:50
Küberturbeekspert: üks hooletu koostööpartner võib seada ohtu kogu ettevõtte andmed
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele