Nobeli majanduspreemia anti majanduse tõusude ja mõõnade silujatele

Jalgpalli maailmameistrivõistlused näitavad seda, mida nii parem- kui vasakäärmuslased eitada tahavad: etniline lõimumine ja rahvuslik uhkus eksisteerivad väga sageli õlg õla kõrval, kirjutab 2024. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) majandusinstituudi professor Daron Acemoglu.

Eurooplased ei peaks püüdma veenda end selles, meie majandusega on kõik korras, samal ajal ajades segamini tootlikkuse tasemed ja tootlikkuse kasvu, kirjutavad majanduskorüfeed Philippe Aghion, Antonin Bergeaud ja Luis Garicano.

Euroopa on otsekui õpikunäide sellest, miks on tähtis vähem produktiivsete ettevõtete kõrvalelükkamine uute, innovaatiliste ja produktiivsemate poolt, kirjutab 2025. aasta majandusnobelist Philippe Aghion.

Tänavu anti majanduspreemia Alfred Nobeli mälestuseks kolmele mehele, kes selgitasid, kuidas saavutada kasv innovatsioonist juhitud majandusolukorras.

Inimene, keda ettevõte kõige rohkem palgata tahaks, võib samal ajal olla see, kes töökuulutusi kõige vähem vaatab. Ta ei plaani töökohta vahetada, ei käi regulaarselt tööportaalides ja võib olla oma praeguses rollis täiesti rahul. See ei tähenda aga, et hea pakkumine teda liikuma ei paneks.