Arvamus: miks ei ole streigi risk kindlustatav?

Üks kindlustuse esmaseid põhimõtteid on, et kahju põhjustanud sündmus peab olema ootamatu ja ettenägematu. Antud juhtumi korral võib muidugi diskuteerida, kas tegu oli sellise sündmusega või mitte- mõned nädalad enne streigi algust oli streigiohust teave juba liikumas.  Lisaks veel asjaolu, et streigi puhul on tegemist isikute grupi teadliku otsuse ja vastava teoga ja mitte näiteks ootamatult juhtunud õnnetusega.

Aga isegi juhul kui tõepoolest selgub, et tegemist oli ootamatu ja ettenägematu sündmusega, saab piiranguks teine oluline põhimõte, millest kindlustusteenuse osutamisel lähtutakse. Nimelt selleks, et konkreetse riski vastu saaks kindlustada, peab olema võimalik hinnata selle sündmuse esinemise tõenäosust ja majandusliku mõju ulatust. Nende hinnangute alusel kujuneb teenuse maksumus. Saadud maksetest finantseeritakse keskset vastava riski kaitseks moodustatud fondi. Sellest fondist omakorda kompenseeritakse vastavast riskist tulenevaid kahjusid. Streigi korral aga eelkirjeldatud skeem ei tööta, kuna pole võimalik prognoosida selliste sündmuste realiseerumise sagedust ja mõju. Seetõttu ei küsi kindlustusseltsid raha selle riski eest lepingu sõlmimisel ega paku ka siis vastavat kindlustuskaitset. 

Lisaks kaasneb ka vastutuse aspekt, üldjuhul lepingulistest suhetest tekkida võivate kahjude vastu end kindlustada ei saa (v.a. mõned väga spetsiifilised kindlustusteenused nagu n. krediidikindlustus). Küll aga on kannatanul õigus talle tekkinud kahju tagasi nõuda ettevõttelt, kes streigi tõttu teenust ei osutanud.  Ilmselt ei ole see antud juhul probleem aga ma ei oska seda hinnata, kas ja millises ulatuses antud juhul teenuse osutaja streigist tekkinud kahju kompenseerib. Üldiselt võib sellistel juhtudel abi olla eelnevalt sõlmitud õigusabikulude kindlustusest kuna see aitab korraldada ja rahastada nõude menetlust ja seega aitab muretumalt lahendini jõuda.