Turvaauk raputas internetti Tokyost Helsingini. RIA: see puudutab ka Eesti veebilehti

Eesti inimesed kaotasid mullu petturitele 31 miljonit eurot ehk ligi kolm korda rohkem kui aasta varem ning RIA hinnangul jätkub tänavu üldjoontes sama suund. Samal ajal muutuvad pettused üha usutavamaks ja professionaalsemaks ning ettevõtete kaitsmisel ei saa loota üksnes töötajate tähelepanelikkusele, rääkisid eksperdid Äripäeva raadio saates „Küberruum“.

Tehisaru ja inimene moodustavad küberkaitses tõhusa lahingpaari, kirjutab tarkvaraarendusettevõtte Helmes infoturbejuht Kaspar Papli.

Küberpettused jooksevad ees, töötajate koolitamise eest vastutamine sörgib järel. See on otsetee suurte summade kaotamiseni, kirjutab Telia küberturbelahenduste arhitekt Kristjan Aljas.

Riigi infosüsteemi ameti 1,33 miljoni eurone hange Bürokrati juturoboti arenduseks pälvib kriitikat. Ühe eksperdi sõnul saaks vajaliku lahenduse plaanitavast lausa sada korda soodsamalt, vahendab Äritehnoloogia.ee.

Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.