Äri kõrgliigas on võtmesõnaks usaldus

Pole saladus, et Eesti kütuseäri kujundab karm konkurents. Viimase 20 aasta jooksul on osa tegijaid tulnud, et jääda. Teised jälle on pidanud halastamatus võitluses alla vanduma ning areenilt lahkuma. Kindel on aga see, et terve konkurentsi tingimused kõrgliigas arendavad kõiki osapooli.

Kusagil allpool on aga JOKK liiga, mis esmapilgul tundub küllaltki sarnane kõrgliigale, ent mille sisu moodustavad ebaausad vastasseisud, pealtvaatajate petmine ja äraostetavad kohtunikud. Seal on kapitaliks nutikad petuskeemid, näiline usaldusväärsus, katteta lubadused. Kütuseturul olijad teavad ise väga hästi, kuhu kuuluvad.

Osavamad JOKK liiga tegijad pääsevad aga hoolimata karmist kontrollist premium liigasse. Ning siis läheb pilt väga segaseks ja tekib rida küsimusi. Peamiselt selle kohta, kas kohtunikud ehk riik ning pealtvaatajad ehk kliendid saavad aru, et pilt on kõver ja võtavad midagi ette, või teevad näo, et midagi ei ole muutunud ja naudivad mängu edasi.

Usaldusega käib kaasas vastutus. Ühelt poolt on vastutus raske ja hinnaline koorem, mida lubatakse kanda vaid neil, kes seda tõepoolest kanda suudavad, keda usaldatakse. Teisalt kehtib karm paradoks – ise usaldad, ise pead olema valmis ka tagajärgede eest vastutama. Kuidas käituvad ettevõtted usalduse-vastutuse skaalal, määrab ära, mis liigas keegi mängib.

Usaldus tuleb välja teenida, selleni ei ole kiirteed või salakäiku. Kui oled saavutanud usalduse, siis peab olema valmis ka vastutama – ilma aga´de ja vabandusteta ning üritamata süüd kellegi teise peale ajada. Võid teha kõik õigesti, kuid kui ei ole valmis vastutama, siis langed halastamatult premium liigast JOKK liigasse.