Arvutusmetoodikaga mängides saame jäätmemajanduses end järgmise viie aasta jooksul euroliidus küll paremas valguses näidata, kuid see pole edasiviiv lahendus, kirjutab Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.

- Margit Rüütelmann.
- Foto: Erakogu
Arutelu, kuidas Eesti saavutab Euroopa Liidus kokkulepitud jäätmete taaskasutamise sihtarvu täitmise aastaks 2020, on kestnud aastaid. Lühike vastus sellele küsimusele on, et me ei saavuta seda sihtarvu, aga peaks ka selgitama, millest me räägime ja miks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna linnale kuuluva Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse ning Pärnu linna ettevõtte Paikre kohale on kerkinud kahtlus, et ettevõtted on jätnud maksmata miljonites eurodes saastetasu, mis
omakorda annab neile jäätmeturul konkurentsieelise.
Viimsi valla jäätmeveohankel parima hinnaga võitjaks tunnistatud Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kinnitus, et nad ei pea kogutavatelt jäätmetelt saastetasu maksma, tekitas konkurendis küsimuse, kuidas see on võimalik.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.