Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hannes Rumm: masu-aegne kark saab kosu ajal kolki
Kui 2008. aastal puhkes Eestis masu, siis oli Euroopa Liit ainus kindel kark, mille najal 14% majanduslanguse läbi elanud riik üllatavalt kiiresti normaalse elu poole komberdas, kirjutab kolumnist Hannes Rumm.
Üldises segaduses oli valitsusel ainult üks valik investeeringute tegemisel, sest kuna europrojekte rahastas 75% ulatuses Euroopa Liit, siis pandi oma vähesed veeringud neisse kaasrahastuseks. Euroraha kasutuselevõtt oli selge sihina silme ees ning Euroopa Liitu tajuti usaldusväärse partnerina nii rahaliselt kui poliitiliselt.
Euroala liidrite suurimad hirmud on tõeks saamas, kuna Euroopa Liidu suuruselt kolmas majandus Itaalia on kasvatanud võlakoorumust meeletu tempoga, mistõttu võib praeguse majandusseisaku tingimuste jätkumisel lahvatada uus kogu euroala ohustav võlakriis.
Kriisideks paremini valmistumiseks on vaja ettekujutusvõimet poliitikakujundajate ja teiste otsustajate seas, kirjutab EBSi professor ja Arenguseire Keskuse uuringute juht Meelis Kitsing Äripäeva essees.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.