Koroonakriisi tingimustes võiksid ülikoolid ja erinevad koolituskeskused endast palju enam märku anda, et leida hiljemgi huvilisi oma programmidesse, kirjutab Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vanemteadur Tiia Vissak arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Miks mitte õppida näiteks programmeerimist?
- Foto: Raul Mee
Koroonaviiruse võimalike mõjude kohta on viimasel ajal palju kirjutatud. Optimistid loodavad, et viirus kaob suvel iseenesest või muutub lähiaja jooksul nii nõrgaks, et ei tekita enam raskeid tagajärgi ja/või leitakse kiiresti tõhusalt toimiv ravi (ja/või vaktsiin), mida saab kiiresti masstootmisesse lasta ja/või viirusesse nakatunud isik muutub tervenedes vähemalt aastaks selle vastu immuunseks.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.