Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Britta Retel: Rail Balticu lahend kui surnuks menetletud projektide uus võimalus
Natura erand ei ole keelatud menetlus, mida iga hinnaga tuleks vältida, kirjutab Soraineni vandeadvokaat Britta Retel Rail Balticu Pärnumaad läbiva trassi juhtumile viidates.
Soraineni vandeadvokaat Britta Retel loodab, et millalgi saab ikkagi rongiga mööda Rail Balticut Riiga sõita.
Foto: kaupo kikkas
Riigikohus tühistas mais osaliselt Rail Balticu trassi maakonnaplaneeringu. Planeering oli kehtestatud olulise veaga, sest otsustajal puudus info selle kohta, kas tegevus võib mõjutada negatiivselt raudteetrassist 700 m kaugusel asuvat linnuala. Riigikohtu otsuse kajastamises on fookus olnud eelkõige uuel takistusel suure raudteeprojekti elluviimisel. Tähelepanuta on jäänud aga kohtuotsuse mõju pooleliolevatele ja tulevastele projektidele, mis seotud Natura aladega.
Rail Balticu raudteeprojekt läheb märgatavalt kallimaks, kui prognoositi, selgub Euroopa Kontrollikoja auditist. Küsitav on ka projekti tasuvus ning valmimise aeg.
Sel nädalal on palju räägitud Euroopa Kontrollikoja auditist, mis võttis vaatluse alla Euroopa suured taristuprojektid ja kritiseeris teiste seas ka Rail Balticut kui reisijate veoks majanduslikult kaheldavat projekti.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.