„Rahas pole küsimus, rahas pole küsimus.“ Enamasti on
Mäletate, kuidas Ervin Abeli tegelaskuju korrutas filmis „Siin me oleme!“, kui ta tuhvlialusena oma naise käekoti (ja rahakoti) enda kätte sai, seejärel bravuurselt õlut küsis ning ennast üle pika aja „inimesena tundis“, küsib kolumnist Kaire Uusen.
Ervin Abel ja Karl Kalkun filmis "Siin me oleme" (Eesti Telefilm 1978).
Foto: Kuvatõmmis / Kaader filmist
Võib eeldada, et sarnast tuhvlialuse tunnet kogevad töötajad, kelle palk juba aastaid kas alla Eesti keskmise, selle ringis või siis ka mõnevõrra üle. Palgad küll tõusevad ja elujärg paraneb, aga oluline on nende koht üleüldises riigi palgahierarhias ehk kus teistega võrreldes ollakse – ja just sellega nad nõus ei ole!
Kõrgest tööpuuduse määrast hoolimata kimbutab ettevõtjaid tööjõupuudus, mis viib tänavu 6protsendilise palgakasvuni, kirjutab Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.