Ühelt poolt annab riigihangete seadus hankijale oluliselt tegutsemisvabadust ja kaalutlusruumi hankelepingu muutmiseks, avades teisalt tee võimalikeks kuritarvitusteks ilma tõhusate hoobadeta, kirjutab vandeadvokaat Kristina Laarmaa.
Viimastel aastatel nii koroonapandeemiast, ehitusmaterjalide ja kütuse hüppelisest hinnatõusust kui ka Ukraina sõjast tingitult on iseäranis palju olnud jutuks see, kas üldse ja kuidas täpsemalt riigihanke tulemusena sõlmitud lepinguid muuta saaks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.