Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Ligikaudu inimpõlv tagasi muutus Eesti ühiskonna ja majanduse olemus. 30. jaanuaril 1992 algas Eestis turumajandus ning lõppes pärissotsialismi vahepeal asendada jõudnud turusotsialismi ideoloogial põhinev majanduskorraldus. Praeguseks on toimunud üle kolmkümne aasta kiiret arengut, kuid käimasolevas valimisrallis kipuvad kogemused ja majandusteadmised petlikult ilusate ideede varju jääma.
Kui konkurentsiamet ei suuda regulaatorina vaba ettevõtluskeskkonna eest seista, pole ohus mitte enam majandus, vaid riik, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki lõppenud aastal hakati rääkima, kuidas kriiside jada on lisaks poliitikutele väänanud laustoetuste usku isegi paljud ettevõtjad ja tippjuhid, peegeldub Äripäeva arvamusliidrite küsitluse vastustest teistsugune pilt: firmasid tuleb toetada maksurahaga võimalikult vähe.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.