Kui soovime suurendada paindlikkust töösuhetes töölepingu seaduses tööandjatele suuremate õiguste andmise kaudu, siis peame teiselt poolt edendama elukestvat õpet ja arendama töötajate oskusi, et töö kaotanud leiaksid kiiresti uue ja kvaliteetse töö, kirjutab sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar.

- Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar
- Foto: Erakogu
Riigil tuleb pidevalt analüüsida tööturu seisu ning kuulata erinevaid asjaosalisi, et tuvastada ja eemaldada takistused, mis ei võimalda tööturu osapooltel tegutseda parimal viisil. On viidatud, et üheks takistuseks on meie töölepingu seadus ning selle paindumatus. Samas, paindlikkust ei too tööellu juurde ainuüksi töölepingu seaduse muutmine, vaid muudatuste tegemisel tuleb arvestada kogu töötamise ökosüsteemiga – tööohutus, ümber- ja juurdeõpe, töötuskindlustus, ravikindlustus, pensionikindlustus, erinevate toetuse koosmõju töömotivatsioonile, sotsiaalpartnerite võimestamine jne. Nii jõuame mitte lihtsalt paindlikkuseni, vaid turvalise paindlikkuseni töösuhetes, millest võidavad nii töötajad kui ka tööandjad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.