Sigrid Harjo: roheline laine loksutab kõiki, aga riik tuleb appi
Ühest küljest on rohepööre ettevõtetele ebamugav, sest paljud senised ärimudelid enam ei toimi, teisalt sünnivad muutustega pidevalt uued turud ja võimalused, kirjutab EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.
EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo.
Foto: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Rohepööre leiab Eesti ühiskonnas üha suuremat kõlapinda. Üleminekul kestlikumale ja süsinikneutraalsele majandusmudelile on mitu tahku – lisaks inimlikust vaatepunktist olulisele moraalsele küljele mõjutab see ka ettevõtteid ja organisatsioone igakülgselt ning vägagi praktiliselt. Muutumas on kõik, alates sisenditest – kapital, tööjõud, energia ja toormed – kuni tarbijakäitumise või välispartneri tarneahela nõueteni.
Julgen väita, et ESG regulatsioonist saab piltlikult GDPR steroididel, mis vajab valdkonnale spetsialiseerunud (õigus)spetsialiste, kes suudaksid sellest õigus- ja tehnilisest rägastikust läbi närida, kirjutab advokaadibüroo Walless advokaat Teele Soopalu.
See on päriselt suur reform, ütleb riigikontrolör Janar Holm saates "Tööandjate tund" rohepöördega kaasnevate muutuste suurust kirjeldades. See puudutab riigi juhtimist, ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi ja igat elanikku. Sellest on võitjaid ja kaotajaid.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.