Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: Venemaa meenutab järjest enam NSV Liitu

Ukraina sõda on kestnud juba varsti poolteist aastat. Esmase ehmatuse järel rakendati osaliselt koordineeritult Venemaa suhtes majanduslikke sanktsioone. Tänaseks on neid tasapisi kehtestatud juba tosinkonnas laines. Kui algselt eeldati tulemusena Vene majanduse kukkumist 7–10%, siis tegelikult esimese sõja-aasta ametlikuks tulemuseks jäi –2,1%.

Tänavu kõiguvad prognoosid 0,7–2% kasvu vahel. IMFi viimase prognoosi kohaselt on kasv sel aastal 1,5% ja järgmisel 1,3%. Kuigi Venemaa enda statistikat ei tasu enam ammu liialt uskuda, sest seda manipuleeritakse ja üha suuremas ulatuses ka salastatakse, siis mingi pildi trendidest ja suundumustest annab see siiski. Viimased andmed näitavad, et kvartaalne kasv on isegi 4,8% aasta arvestuses, kuigi kasvudünaamika struktuur annab aimu, et kõik polegi nii roosiline.

Selle kasvu taga on Vene majanduse sõjarööbastele ümberasumine, sest sõjatööstuslik tootmine on märkimisväärselt kasvanud, ka ehitus on sõja toel kasvanud esimesel poolaastal ligi 7,8%, samal ajal jaekaubandus on üle 10% kukkunud.

Rubla jätkab aeglast kukkumist, mida juhib oskuslikult Vene keskpank, kes kasvavatele inflatsioonilistele ohtudele viidates tõstis hiljuti baasintressi 7,5%-lt 8,5%-le. Jooksvale statistikale mõjub sõjatööstuse kasv koos seal hõivatute palgakasvuga hästi, aga pikemas perspektiivis see ju majandusele uut lisandväärtust ei loo, vaid kulutatakse tühjalt sõjas ära.