Valenciat tabanud üleujutused kinnitasid kahjuks seda, mida siin Vahemere ääres olles olen igapäevaselt näinud ja kogenud − kliimamuutused on kohal. Ja paraku vägagi, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.

- Mälestusteenistus Valencia lähedal Catarrojas Püha Antoniuse kirikus.
- Foto: Reuters/Scanpix
Valencia katastroof tekitas igal pool Lõuna-Euroopas tugeva resonantsi, olgugi et toimunu jäi näiteks minust geograafiliselt mõnevõrra kaugeks. Sest juhtus miski, mida ei peetud pigem võimalikuks. Sadade hukkunutega ülejutused, mida põhjustas ühe päeva jooksul alla sadanud aasta norm, oli miski mida pikki kuid kuuma, kuivuse ja metsatulekahjude käes vaevlevates Vahemere maades prognoosida ei osatud.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
President Kersti Kaljulaid ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõdevad, et Eesti tööstust ootab ees surnud kümnend. Meie võimalus on teha kiiresti ja palju taastuvenergiat, arendades samal ajal salvestusvõimsusi.
Investeeringute mahtu tuleb üha kasvatada, rõhutavad Euroopa Komisjoni esindaja Maive Rute ja EBSi rektor Meelis Kitsing.
Kliimaeesmärkide plaanipärane täitmine Eestis on vajalik, kuid see ei saa toimuda majanduse konkurentsivõime vähendamise hinnaga, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Järgmised 20-30 aastat avavad Eestile erakordse võimaluse kasutada rohetehnoloogia revolutsioonilist potentsiaali, kirjutab Sunly Future Ventures juht ja Eesti Rohetehnoloogia Liidu nõukogu esimees Erki Ani.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.