Tehisintellekt ei võta töökohti ära neilt, kes mõistavad, kuidas see töötab. Järelikult peab sellekohane haridus andma inimestele muu hulgas tugevad teoreetilised alusteadmised, kirjutab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Heisi Kurig.
“Keegi meist ei oska täpselt ennustada, kui kaugele on tehnoloogia arenenud 10, veel vähem 20 aasta pärast. Tugevad alusteadmised ja oskus iseseisvalt õppida võimaldavad selliste muutustega toime tulla,” kirjutab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhataja Heisi Kurig.
Ka meil Eestis tuleb hakata mõtlema, kuidas tehisarutüübid seadusandlikult ja kultuuriliselt töökeskkonda integreerida, kirjutab kolumnist Ardo Reinsalu.
Programmide ja rakenduste arendamiseks tuleb nüüd vaid tehisintellektile kirjutada oma soov. See annab ühelt poolt võimaluse oma ideed kiiresti ja soodsalt ellu viia, kuid teisalt ei tasu ka tarkvaraarendajatel karta, et nad nüüd tööta jäävad, rääkis vaibkoodija Kei Olbrei.
Innovatsioonist juhitud majanduskasvu teooriate eest välja antud Nobeli majanduspreemia osutab mitmele põhimõttelisele probleemile, mis pärsib Eesti ja laiemalt kogu Euroopa ettevõtteid, rääkis Teaduste Akadeemia president Mart Saarma Äripäeva raadios.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.