Sten Argos: muudatus tuleb tähthaaval lahti mõtestada – ja hirm hajub

Me peame lahti saama algupäraselt marksistlikust teesist, et ühiskonna arengut veab majandus ning kultuur pole oluline. Ent kuniks riigivalitsusel on prioriteedid paigast ära ja arusaamised puudulikud, saavad omavalitsused – eriti linnad – kultuuri oma vastutusalaks teha, kirjutab Tallinna Ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus Äripäeva essees.

Tehisintellekti ümber kujundatud maailmas ei määra edu enam suurus ega võim, vaid taiplikkus ja kiirus, milles peitub väikeste riikide, nagu Eesti, eelis.

Kui muutused ettevõttes on vältimatud, vajavad inimesed kõigepealt turvatunnet ja juht saab siin olla tasakaalustav jõud. “Juht ei pea olema perfektne, aga ta peab olema kohal, kättesaadav ja emotsionaalselt reguleeritud,“ räägib vaimse tervise koolitaja, psühholoog ja coach Tuuli Junolainen.

Ettevõtte keskastmejuhid on kõige olulisemad muutuste läbiviijad, kuid paradoksaalselt ka suurimad vastupanu osutajad. Vaid üks kolmest keskastmejuhist on saanud piisava ettevalmistuse muutuste juhtimiseks ja elluviimiseks, rääkisid saate "Digitark äri" külalised.

Töötaja lahkub ettevõttest. Personaliosakond vormistab dokumendid, IT sulgeb kasutajakonto, kuid kas keegi mäletab eemaldada tema ligipääsuõigused kõigist ustest, parklast ja muudest süsteemidest? Kui ettevõttes kasutatakse mitut eraldiseisvat turvalahendust, võib ühe inimese lahkumine tähendada tervet rida käsitsi tehtavaid muudatusi. Piisab ühest ununenud toimingust, et mõni ligipääsuõigus jääks kehtima kauemaks, kui peaks.