Kui nii-öelda vanakooli juht eeldab, et tema käes on täielik kontroll ja edu peitub võimalikult suures stabiilsuses, siis tänapäeva dünaamilisse maailma see mõtteviis enamasti ei sobi, ütleb Eero Sikka.
Foto: Rasmus Kooskora
Eesti ettevõtluses on toimumas põlvkondade vahetus. Need tublid mehed ja naised, kes 1990ndatel kaasaegsele Eesti kapitalismile aluse panid, on hakanud vaikselt lavalt maha astuma, kuid tänasesse päeva sobimatud juhtimisvõtted kipuvad inertsist edasi elama, pärssides seejuures võimalikku edasist kasvu.
Eesti tööstusettevõtted seisavad silmitsi paradoksiga – kuigi kvalifitseeritud tööjõu vajadus kasvab, ei suudeta töötajaid hoida, kirjutab Ragn-Sellsi OSA projekti tootmisjuht Taavi Toom.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.