Peep Kuld: AI-põhine riigireform vabastaks 500 miljonit eurot
Ligi 10% riigi personali- ja majandamiskulust oleks võimalik säästa, kui rakendada tehisaru. Süsteem end ise ei kärbi, vaja on poliitilist tõuget, kirjutab Peep Kuld arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Seal, kus audiitoril kuluks aastaid, suudab AI sekundi murdosaga tuvastada tuhandeid "tühikäike", toob Peep Kuld näiteks.
Foto: Erakogu
Eesti riigipidamine on jõudnud kriitilise piirini, kus lineaarsed kärpemeetodid (nn „2% igalt poolt“) on ammendunud. Oleme ehitanud maailma parima digitaalse pealispinna, kuid selle all tiksub endiselt 20. sajandi paisunud haldusaparaat. Eesti on langenud ohtlikku „digitaalsesse pärandilõksu“: viisime paberid arvutisse, kuid jätsime alles paberajastu mõtlemise, jäigad hierarhiad ja liigsed menetluskihid.
Kui organisatsioonis on segadus ja killustatus, teeb uus tehnoloogia selle lihtsalt nähtavamaks, mitte ei paku lahendusi, kirjutab konsultatsiooniettevõtte Ernst & Young Eesti partner Mart Mäe.
Liiga karmid kogemusnõuded hoiavad noored e-riigi arendamisest asjatult eemal, kirjutavad Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu riigihangete töörühma liikmed Marko Nemberg ja Lauri Lindman.
Tehisaru rakendamise kõige suurem viga pole see, kui võtta AI aeglaselt kasutusele, vaid hoopis sellise toote arendamine, mille tehisintellekt muudab tähtsusetuks või olematuks.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.