- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,03%10 425,7
- Nikkei 225−0,88%69 174,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,85
- OMX Baltic0,07%308,36
- OMX Riga0,00%900,07
- OMX Tallinn0,19%2 102,56
- OMX Vilnius0,15%1 452,65
- S&P 500−1,44%7 365,46
- DOW 30−0,09%51 666,84
- Nasdaq −2,21%25 587,04
- FTSE 100−0,03%10 425,7
- Nikkei 225−0,88%69 174,97
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%84,85
Mark Toomsalu: vabatahtlik töö arendab noori tohutult, teeme selle ka koolihariduse osaks
Eestis seni veel tagasihoidlikult väärtustatud vabatahtlik töö annab noortele ettevõtlikuks eluks ülivajalikke kogemusi ja kontakte, kirjutab Mark Toomsalu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud töös.
Loe AI kokkuvõtet
Kustkohast noored oskusi saavad? Tavaliselt nimetatakse haridussüsteemi ja tööturgu. Aga on olemas ka kolmas „kool“, millest räägitakse harva – vabatahtlik töö.
Minu hinnangul on vabatahtlikkus üks Eesti kõige alahinnatumaid arengukiirendeid. Just seal õpitakse sageli oskusi, mida ei anna ei loengusaal ega praktikakoht.
Olen seda ise korduvalt kogenud. Olen tegutsenud neli aastat tudengiaktivismi maastikul ning panustanud vabatahtlikuna ka väljaspool seda, alates merikilpkonnade päästmisest Mehhikos kuni abistamiseni Äripäeva konverentsidel.
Selle käigus olen kuulnud ka kommentaare nagu „Kaua sa jaksad vabatahtlik olla? Millalgi tuleb ju raha ka teenida” või „Vabatahtlik töö on lihtsalt orjus”. Sellised mõtted võivad ära ehmatada, kuid ma saan tegelikult aru, kust need tulevad – Eestis ei ole vabatahtlikkus veel nii suur ühiskondlik väärtus kui mõnes teises riigis.
Kui vaadata näiteks Taani poole, siis näeme, et seal on vabatahtlikkus juba pikka aega kultuuri loomulik osa. Just seetõttu on inimesed harjunud koos tegutsema ja panustama ka siis, kui selle eest kohe rahalist tasu ei saa. Selles peitubki tugevama ühiskonna alus.
Seotud lood
Ligi 10% riigi personali- ja majandamiskulust oleks võimalik säästa, kui rakendada tehisaru. Süsteem end ise ei kärbi, vaja on poliitilist tõuget, kirjutab Peep Kuld arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Eestikeelsesse haridusse investeeritakse 300 miljonit eurot. Selle raha eest tuleks luua püsiv võimekus meie riigikeelt kiiresti õppida, mitte lahendada ainult tänast probleemi, kirjutab ettevõtja Raul Allikivi arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Eesti järgmine konkurentsieelis ei ole IT, vaid õppimiskiirus, kirjutab Lauri Toomsalu arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Tehnoloogiline julgeolek algab sellest, et strateegiliste hangete puhul eelistatakse selgelt turvalisi ja kodumaiseid pakkujaid, kirjutab Teele Kaljuvee arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud võistlustöös.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.
Hetkel kuum
Intervjuu pereäri noore juhiga
Intervjuu pereäri noore juhiga
Investorite küsitlus järgmise kümnendi ostuideedest
Podcastid
Enimloetud
1
Intervjuu pereäri noore juhiga
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele