Röövraied ja ebaausad võtted on kahjustanud kogu metsanduse mainet, ütleb Olav Kreen.
Foto: Andras Kralla
Eestis käib vaikselt, kuid visalt üks omapärane konflikt, mis on saanud nimeks metsasõda. See ei ole klassikaline vastasseis relvadega, kuid selle mõju ühiskonnale on sama lõhestav. Küsimus ei ole enam ainult metsades, vaid selles, kuidas me üksteist näeme ja kuulame.
Eesti metsatööstus on üledimensioneeritud. Plaan kirjutada 70% metsamaast seadusesse majandusmetsana suurendaks nii toormekriisi kui ka keskkonnakahju, kirjutab Eestimaa Looduse fondi metsaekspert Eliisa Pass.
Eesti Maaülikooli metsateadlane Reimo Lutter näeb vajadust tuua metsanduses rohkem esile teaduspõhiseid otsuseid ja väärtustada koostööd metsaomanikega. Lutteri sõnul on mets ühiskonnas vastuoluline teema, kuid lahendused saavad sündida ainult siis, kui arvesse võetakse nii ökoloogilisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid väärtusi.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.