Euroopa kardab sisserännet rohkem kui allakäiku, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull.
Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:
- miks peab Clyde Kull Euroopa rändepoliitikat majanduse ja demograafia vaatest ohtlikult lühinägelikuks;
- kuidas seovad Magnus Brunneri, Mario Draghi ja Eurostati hinnangud sisserände Euroopa konkurentsivõimega;
- mida näitavad Eesti värsked rände- ja elamislubade arvud tööjõu ning talentide ligimeelitamise kohta.

- “Euroopa suur küsimus ei ole enam niivõrd see, kas sisserännet on vaja, vaid kas Euroopa suudab seda poliitiliselt tunnistada. Ka Eesti ei seisa sellest debatist eraldi,” kirjutab endine diplomaat Clyde Kull. Pilt on illustreeriv.
- Foto: Alamy/Scanpix
Euroopa poliitikas on vähe teemasid, mis oleksid viimastel aastatel muutunud sama mürgiseks kui ränne. Mitte ebaseaduslik ränne üksi, vaid ka seaduslik sisseränne – inimesed, kes tulevad tööle, õppima, looma ettevõtteid või täitma ametikohti, mille jaoks Euroopas endal enam piisavalt tööjõudu ei jagu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Päringuid tuleb rohkem kui kunagi varem ja installeerimisjärjekorras on masinaid rohkem kui kunagi varem, sõnab tööstusseadmete pakkuja Venteni juht Toomas Tammer. Siiski pidurdab kasvu kaks tegurit.
Euroopa elektrihinda kujundab üha enam kallinev gaas, mitte süsiniku hind. Kuni turu viimaseks tootjaks jääb gaasijaam, kandub selle kütuse geopoliitiline risk otse elektriarvele, kirjutab endine diplomaat Clyde Kull Äripäeva essees.
Eestis kahanes jätkuvalt sündimus ning ka rändesaldo pöördus negatiivseks ja nii oli 1. jaanuaril 2026 Eesti rahvaarv statistikaameti esialgsetel andmetel 7041 inimese võrra vähem kui aasta tagasi.
Valitsus andis rohelise tule töörände suurendamisele, mis tähendab, et tööstus- ja logistikasektorile suunatud kursimuutus tõstaks rändekvoote ning langetaks palganõudeid.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.