Teet Kukk: energiasüsteemi areng ei saa põhineda eelmise sajandi arusaamadel

OMX Baltic0,07%308,36
OMX Riga0,00%900,07
OMX Tallinn0,19%2 102,56
OMX Vilnius0,15%1 452,65
S&P 500−1,44%7 365,46
DOW 30−0,09%51 666,84
Nasdaq −2,21%25 587,04
FTSE 1000,03%10 432,37
Nikkei 225−0,88%69 174,97
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%84,73

OMX Baltic0,07%308,36
OMX Riga0,00%900,07
OMX Tallinn0,19%2 102,56
OMX Vilnius0,15%1 452,65
S&P 500−1,44%7 365,46
DOW 30−0,09%51 666,84
Nasdaq −2,21%25 587,04
FTSE 1000,03%10 432,37
Nikkei 225−0,88%69 174,97
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,88
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%84,73

Tulevikku vaatav energiapoliitika ei tähenda olemasolevate tugevuste hülgamist. See tähendab valmisolekut tunnistada, et maailm muutub ja tuleb vastavalt reageerida, kirjutab Soleron Energy asutaja ja tegevjuht Teet Kukk.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

miks peab Teet Kukk ekslikuks arusaama, et varustuskindluse tagab peamiselt uute põlevkivijaamade ehitamine;
kuidas muudavad salvestus, paindlik tarbimine ja virtuaalsed elektrijaamad kogu energiasüsteemi toimimist;
mida näitab Eleringi plaan hankida uusi gaasil põhinevaid reservvõimsusi Eesti energiasüsteemi tuleviku kohta;
miks võib homsete probleemide lahendamine eilse loogikaga minna Eestile kõige kallimaks maksma.

Teet Kukk

Loe AI kokkuvõtet

Viimane põlevkivikaevandus avati Eestis 2013. aastal, pärast 40aastast pausi. Vahepealne tehnoloogiline areng on toonud oluliselt rohkem pilti taastuvenergia, kuid “vana head” põlevkivienergiat igatsevad mõned endiselt.

Viimane põlevkivikaevandus avati Eestis 2013. aastal, pärast 40aastast pausi. Vahepealne tehnoloogiline areng on toonud oluliselt rohkem pilti taastuvenergia, kuid “vana head” põlevkivienergiat igatsevad mõned endiselt.
Foto: Andras Kralla

Viimastel kuudel on taas esile kerkinud mõte, et Eesti energiajulgeoleku saab tagada peamiselt uute põlevkivijaamade ja suurema juhitava tootmisega. Argument on lihtne ja emotsionaalselt arusaadav: Eestis peab elekter olema olemas ka siis, kui tuul ei puhu, päike ei paista ja ühendused naabritega ei tööta.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

02.06.26, 11:00

Energeetikasektorit ähvardab lähiaastail 5000 spetsialisti puudujääk

Seekordses „Energiakooli“ episoodis räägitakse sellest, kuidas Eesti energeetikasektor seisab järgmise kümnendi jooksul silmitsi tõsise tööjõukriisiga. Arutelu keskmes on küsimus, kust leida inimesed, kes viiksid ellu Eesti energia- ja kliimaeesmärgid olukorras, kus valdkonnast on aastaks 2035 prognoosi järgi puudu ligi 5000 spetsialisti. Saates osalevad OSKA uuringu juht Katrin Pihl ning Enefiti talendijuhtimise ja töösuhete juht Geir Rindla-Nael.

Sisuturundus

29.05.26, 11:00

CO₂ maksuraha ei jõua roheenergiasse: riikidele meeldib maksutulu ära kulutada

Samal ajal kui Euroopa Komisjon valmistab suveks ette heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformiettepanekut ELis ühiselt kokkulepitud kliimaeesmärkide täitmiseks, leiab osa ettevõtetest, et tänane rohepoliitika on reaalsuskauge radikalism, sest nende hinnangul alternatiivid puuduvad.

Sisuturundus

12.06.26, 11:54

Martins Sulte: investeeringute pikk nimekiri ei tähenda veel mitmekesist portfelli

Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.

Teet Kukk: energiasüsteemi areng ei saa põhineda eelmise sajandi arusaamadel

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised