Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aasta on fondivalitsejate tasusid kõvasti loksutanud
Fondivalitsejate tasud on aastaga muutunud pea kõikidel fondivalitsejatel suuresti tänu struktuurimuudatustele. Tuleva Fondide juhatusele makstud tasu kerkis 90%.
Tuleva Fondid juhatusele välja makstud töötasu on aastaga kerkinud 90%.
Foto: Liis Treimann
Eelmisel aastal langesid fondivalitsejate tasud kokku veidi üle ühe miljoni euro tasemele, mis tähendab aastaga 11% kahanemist. Sinna hulka on arvestatud lisaks erinevad tulemustasud ning optsioonid, selgub fondivalitsejate aastaaruannetest. Peamiselt tuuakse suuremate muutuste põhjuseks välja erineval kujul struktuurimuutused juhatuses.
Pensionifondide võrdluses domineerivad jätkuvalt indeksifondid, kes on kriisi põhjast alates kõrgeimat tootlust näidanud, parim fond on kahekordistunud. Kas II sambast on ikkagi mõtet lahkuda? Toome välja poolt- ja vastuargumendid.
Rohkem kui 100 000 inimest on juba otsustanud teisest pensionisambast raha välja võtta, kuid tänavalt ja prominentide seast leiab valdavalt üles need inimesed, kes soovitavad kogumist jätkata ja nimetavad reformi hoopis traagiliseks.
Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.