Rahandusminister Jürgen Ligi usub, et suurem tulumaksutagastus laekub maksumaksja kontole alles ülejärgmisel aastal.
Foto: Andras Kralla
Pensionikogujad, kes paigutavad oma raha kolmandasse sambasse, on harjunud, et nad saavad igal aastal teha kuni 15% brutopalga või maksimaalselt 6000 euro ulatuses sissemakseid maksuvabalt. See tähendab, et riik tagastab tuludeklaratsiooni alusel hiljem tulumaksu. Viimase kerkides peaks niisiis proportsionaalselt suurenema ka riigipoolne maksutagastus. Ent rahandusminister Jürgen Ligi sõnul ei kehti soodustus tulumaksule lisatava julgeolekumaksu komponendi puhul.
Eelmise aasta suurimad kaotajad olid need pensionikogujad, kes olid otsustanud panustada LHV rohelisse fondi. Siiski ei tasu miinusest kiireid järeldusi teha - fondijuhid usuvad, et juba sel aastal võivad kaardid rohesektori kasuks pöörduda.
Sissemaksed kolmanda samba pensionifondidesse on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 15 protsendi võrra kasvanud ning fondihaldurid loodavad, et uuel aastal otsustavad inimesed hakata ka teise sambasse lisaraha suunama.
Alates sellest aastast on teise pensionisambaga liitunutel võimalik tõsta oma sissemaksed praeguse 2 protsendi pealt kas 4 või 6 protsendi peale. Rahatarkade meelest tasub uut võimalust maksimaalselt ära kasutada.
Eesti investorid panustasid Leedu kinnisvarahalduse ja inseneeriteenuste grupi Civinity võlakirjaemissiooni 2,37 miljonit eurot, mis moodustas ligi viiendiku kogu kaasatud summast. Ettevõte kaasas emissiooniga kokku 13,54 miljonit eurot, mis on kontserni ajaloo suurim ühe emissiooni tulemus.