Pensionifondi vahetamise tähtaeg kukub: parimad fondid näitasid kahekohalist tootlust

Näiliselt tühjad taskud võlgnikku ei päästa. Ka välismaakleri juures vilgast elu elav investeerimisportfell või krüptoplatvormil hoitav vara võib sissenõudja vaatevälja jõuda ning kaitstud ei ole isegi pensionisambad.

Eesti elanike pensionisäästud teises ja kolmandas sambas ületasid tänavu 8 miljardi euro piiri ning võitlus selle raha pärast läheb pensionifondide valitsejatele maksma miljoneid.

Lapsele investeerimise suurim risk ei ole mitte vale fondi valik või turukõikumised, vaid see, et vanem keskendub lapse tulevikule nii palju, et jätab enda pensioni ja rahalise kindlustunde tahaplaanile, ütles Tuleva operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich Äripäeva hommikuprogrammis.

Peatse finantsinspektsiooni nõukogu liikme ning endise LHV varahalduse juhi Joel Kukemelki sõnul on pensionisüsteemi suurimaks probleemiks liiga väike kogumismäär ja tööandjapensioni puudumine.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.