Mida aeg edasi, seda enam nähakse ettevõtte kasvuvõimekust töötajaid kaasavas juhtimissüsteemis, mitte hierarhilises juhtimises. Ericsson on sellise põhjamaise demokraatliku juhtimisstiili musternäide, kirjutab 5. septembril Äripäeva tellijatele ilmunud eriväljaanne Minu karjäär.

- Ericsson Eesti personalijuht Katri Jürine on uhke, et töötajate rahuloluindeks on viimase nelja aasta jooksul neli punkti kasvanud.
- Foto: LIIS TREIMANN
Ericsson Eesti on ettevõte, kelle juhtimis- ja rahuloluindeks on laes ning kes pälvis paar aastat tagasi töötajate tagasiside põhjal ka Unistuste Tööandja tiitli. Ericssoni personalijuht Katri Jürine meenutab, et kui ta ettevõttes üheksa ja pool aastat tagasi alustas, siis päris kõik veel nii Rootsi töökultuurile omane polnud. „Mulle tundus, et töötajate ootus oli siis teine – kõrgemalt öeldakse ja nemad teevad. Küsimus oligi, et kuidas seda murda,“ vaatab Jürine tagasi ja lisab, et mõnikord küll kaevatakse, et koosolekuid on liiga palju, et millal siis tööd jõuab teha. Samas ei saaks teisiti kõigi arvamust ja tagasisidet kuulda.
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.