Öeldakse, et raha ei haise. Tegelikult on küsimus investori maailmavaates ning lähtuvalt sellest võib ka pilk minu portfelli mõnel nina kirtsu tõmmata.

- See, kas eurod ja raha haisevad, on maailmavaateline küsimus.
- Foto: Andras Kralla
Hulgaliselt on seaduslikke rahateenimise viise, aga kust raha teenides tundub, et nendel oleks just nagu hais küljes ja see tekitab ebamugavustunnet. Ja ma ei mõtle siin näiteks jäätmete ümbertöötlemise viise, mis on küll tihti väga kange haisuga, aga siiski ühiskonnale kasulikud ärid, millest osasaamine investorile haisu külge ei jäta. Ei haisenud ka Kullamaale maetud esimese teadaoleva sõnniku ümbertöötlusega rikkaks saanud eestlase Sitakoti Matsi raha, ehkki kadedad naabrid võisid seda väita.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Peale ränkrasket maid, mil kaotasin portfellist pea 13 000 eurot, sain juunis kergemalt hingata: suutsin langusest 4500 eurot tagasi võtta. Suurtele indeksitele tuli aga alla vanduda.
Märkimisperiood kestab 26. juunini
Leedu Keskne Krediidiühistu (LCKU), mis ühendab Balti riikide suurimat krediidiühistute võrgustikku, alustab allutatud võlakirjade programmi teist etappi. Leedus, Lätis ja Eestis pakutakse investoritele 11.–26. juunini võimalust soetada kuni 4 miljoni euro väärtuses 8,25% tootlusega võlakirju. Emissiooni esimene etapp ületas pakkumist märkimisväärselt.