Rahatarkuse kuu levitab mindki haaranud finantspisikut
Käesolev sõjasituatsioon on muserdav ning tahtsin korraks sellest välja tulla. Kuna märts on rahatarkuse kuu, vaatasin korraks peale teemadele, mis mulle järelkasvu toovad ning finantskirjaoskust arendavad.
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch on mitmel Investeerimisfestivalil esinenud rahatarkuse teemadel.
Foto: Raul Mee
Olen juba aastaid investeerimisega tegelenud ning mäletan oma esimesi kõhedaid samme sellel teel, kui infot oli vähe ja oskused kesised. Praegu saab tõdeda, et rahatarkust väärtustatakse järjest enam ning püütakse juba riiklikul tasandil teemat arendada.
Paljud lastele raha kasvatajad usaldavad kasvukontosid, kuid nad pole kindlad, millal ja kuidas kogunenud raha lastele lõpuks üle anda. Vastased aga kritiseerivad, et noored ei oska sülle kukkunud rikkusega midagi peale hakata.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisest täiskasvanute finantskirjaoskuse võrdlusuuringust selgus, et koos Indoneesiaga viiendat kohta jaganud Eesti elanike rahatarkuse teadmised on suhteliselt head võrreldes teiste osalenud riikidega, kuid need ei kandu käitumisse ja rakendamises on küllaga arenguruumi.
Tänapäeval on finantskirjaoskus muutunud üha olulisemaks, sest see, kes on rahaasjades teadlik, võib elada muretumalt, kui see, kel suured võlad või kulud, mis ületavad tulusid.
Baltikumi investorid saavad nüüd märkida Läti taristufirma LAU Infra Groupi aktsiaid. Tegemist on esimese korraga, kui Läti riigile kuuluv ettevõte kaasab kapitali aktsiate avaliku pakkumise kaudu. Ligi 100 miljoni euro suuruse aastakäibega kasumlik ettevõte plaanib kaasatud kapitali kasutada kasvu kiirendamiseks ning prognoosib esimesel kahel aastal IPO investoritele keskmiselt 7-protsendist dividenditootlust.