Ei tohi alahinnata raskusi, mis tekivad sellest, kui rohepööret sõnades toetavad inimesed peavad hakkama muutma oma eluviise või tasuma harjumuspäraste valikute eest varasemast rohkem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Olenemata sellest, milline kliimamuutuste pidurdamise kava Euroopa Liidus lõpuks kokku lepitakse, on selge, et Vanas Maailmas hakkab keskkonna päästmises hurraa-aeg mööda saama. Läheneb hetk, kus rohelisuse eest tuleb hakata senisest palju rohkem maksma. Ei midagi muud kui reaalset raha.
Euroopa Komisjoni avaldatud "Fit for 55" ehk kasvuhoonegaaside 55% vähendamise eelnõust jäi kõlama CO2 hinna määramine, innovatsiooni investeerimine ning sealjuures ka õiglus, et ei kannataks tarbijad ja väikeettevõtjad.
Kuigi nii keskkonna- kui ka majandusvaldkondade huvigrupid tervitavad Euroopa Komisjoni „Fit for 55“ kliimalepet, nendivad mõlemad, et praeguse plaaniga sujuvalt kliimaneutraalsuseni ei jõuta.
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare rääkis, et Euroopa Liit teeb suure õhinaga rohepöörde plaane, kuid sealjuures ei räägita, et kõikides valdkondades ei ole veel rohelist tehnoloogiat olemaski. Seetõttu ei ole tema sõnul ilma suure rahasüstita teadusesse kliimaeesmärkide saavutamine võimalik.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.