Selle asemel, et liikuda palkade suurema läbipaistvuse poole, nagu Euroopa riikides seda tehakse, otsime Eestis põhjendusi avaliku sektori palkade suuremaks salastamiseks. See ei ole õige suund, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Äripäev on olnud ja on jätkuvalt seda meelt, et töötasude avalikustamisega peaks Eesti olema tunduvalt edumeelsem. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv (2023) nügib meid selles suunas, aga miks oodata Brüsseli käsulaudu?
Riigile kuuluvate äriühingute juhatuse esimeestest teenisid eelmisel aastal kõige rohkem börsil noteeritud Enefit Greeni ja Tallinna Sadama juhid, aga ka energia- ja võrgufirmade pealikud.
Euroopas liigutakse palkade läbipaistvamaks muutmise poole ja õige ongi. Eesti võiks seda teha pigem julgemalt kui konservatiivsemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Möödunud aastal kasvas Eesti keskmine palk oodatust rohkem, mis on tulenenud pidevast elukalliduse tõusust ning millele annavad inflatsioon ja maksutõusud hoogu juurde ka tänavu.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.