Investeerimisnõu andmise heade ja halbade tavade juhis sai esmapilgul selline, et hundid söönud ja lambad terved. Piirpealsete juhtumite küsimus jääb aga endiselt õhku, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
“Ma pole elu sees veel näinud riigiasutuses sellist koostööd, kus peaaegu kogu tagasiside oleks arvesse võetud,” rõõmustas investor Lev Dolgatsjov neljapäeval Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Finantsinspektsiooni investeerimisest rääkimise koodeks jõudis vähemasti ühe kuulsa finfluentseri sõnade kaudu kogukonda rahuldavasse lõppvaatusesse.
Finantsinspektsiooni tahe kaitsta jaeinvestorit vastutustundetu investeerimisnõuande eest ehk manitseda finfluencer’eid vastutustundele on mõistetav, ent valitseb ka risk, et see võib tuua kaasa soovimatuid tagajärgi, rääkis kogenud investor ja börsiajakirjanik Jana Saarkoppel Äripäeva raadiole.
Finantsinspektsioon võib kutsuda kokku investeerimisalaseid ümarlaudu ning püüda otse või kaude rahatarkuse levitajaid mõjutada, kuid määravaks jäägu iga investori sisetunnetus, kelle nõuandeid kuulda võtta, kelle omi mitte, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Finantsinspektsioon koostab heade ja halbade tavade raamistikku rahatarkust jagavatele mõjuisikutele. Tuntud investorite hinnangul on ettepanek aga paisutatud üle võlli ning seda järgides pole enam võimalik nõu andagi.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.