Kui droon tuleb kahe minutiga, ei saa vastata kahe aastaga
Eesti kaitsekulutuste pott tuleb droonisõdade ajastu pilguga üle vaadata. Kalli ja aeglase tehnoloogilise hüppe kõrval ei maksa alahinnata ka lihtsaid lahendusi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kolmapäeva varahommikul Eestisse kandunud droon näitas taas, et mehitamata õhusõidukite tuvastamise ja tõrjumise võimekust tuleb täiskäigul edasi arendada. See teadmine ei ole uus, ent valitsuse muidu rahustavalt pressikonverentsilt jäi kõlama tõsiasi: nn droonikupli valmimine võtab veel aega.
Droonituvastustehnoloogiaga tegeleva kaitsetööstusettevõtte Marduk ärijuht Leet Rauno Lember selgitas Äripäevale, et lisaks aeglasele tempole läheneb riik droonitõrjele ka põhimõtteliselt vale nurga alt.
Auvere elektrijaama korstnat tabanud droon oli osa Ukraina suurest rünnakust Leningradi oblastis. Eestis on edasiste intsidentide tõrjumiseks aktiveeritud kaitseväe üksusi.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.