Juhtkiri: Kus need 137 000 töötut siis on?

OMX Baltic−0,17%322,76
OMX Riga0,06%967,02
OMX Tallinn−0,05%2 278,07
OMX Vilnius−0,54%1 506,08
S&P 500−1,21%7 663,43
DOW 300,02%52 867,98
Nasdaq −2,6%26 008,86
FTSE 100−0,26%10 725,03
Nikkei 225−2,65%62 907,84
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%91,83

OMX Baltic−0,17%322,76
OMX Riga0,06%967,02
OMX Tallinn−0,05%2 278,07
OMX Vilnius−0,54%1 506,08
S&P 500−1,21%7 663,43
DOW 300,02%52 867,98
Nasdaq −2,6%26 008,86
FTSE 100−0,26%10 725,03
Nikkei 225−2,65%62 907,84
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%91,83

Me tänane kaanelugu on väga üllataval teemal - Eestis on küll 137 000 töötut, kuid liht- ja ka oskustöölisi tuleb tikutulega otsida. Nii kurdavad artiklis mitme suurettevõtte juhid, et tahaks inimesi tööle võtta, aga keegi ei tule!

Milles siis asi? Kas probleem võib peituda meie riigi üha paranevates sotsiaalsetes garantiides? Kas me tõesti oleme jõudnud olukorda, kus töötul on mugavam olla töötu, saada oma abiraha ning lihtsalt puhata. Või töötada mustalt. Esmaspäeval teatas maksuamet, et on tänavuste maksureidide käigus neljal korral avastanud töötukassas arvel olevaid isikuid töötamas ning lisaks tuvastati 39 isikut, kes olid enda sõnul väidetavalt tööl alles esimest päeva.

Jah, räägitakse, et töötu abiraha on meil pisuke, kuid isegi see 40% palgast, mis 9 kuud jookseb, võib töötegemise isu mõneks ajaks ära ajada. Eriti kui tead, et võttes täna vastu madalama palgaga töö, kaotad sellegi pisku. Eks ta ole mõnes mõttes eheda eestlasliku rehepapluse musternäide.

Äripäeva arvates on Eestil suur oht muutuda lõunaeuroopalikuks sotsiaalhoolekanderiigiks, kus ametlikult käivad tööl vaid idealistid. Ülejäänud elavad lihtsamalt ära, kas või toetustest.

Tõsi, kindlasti on probleem palju mitmetahulisem - kindlasti on vahepealne buum inimeste väärtushinnangud segi paisanud ja nii arvab pea iga lihttööline, et on 40 000kroonist kuupalka väärt… Ning kindlasti on solvav, kui nüüd oluliselt vähem pakutakse.

Kindlasti on tõsi ka reegel, et ettevõte saab tööturult ikkagi oma palgapakkumisele täpselt vastava töötaja, et need firmad, kes ei saa või ei taha palju palka maksta, ei saagi väga palju valida. Ja kindlasti on tõsi, et inimene, kes just töötuks jäänud, ei kavatsegi enne sügist uuele palgatöölise kohale mõelda - ilm on ilus ning abiraha ju tiksub.

Äripäev ei oska head, 100% toimivat retsepti pakkuda. Üks lahendus oleks proovida kunagi ammu riigikogu liikmeile kehtinud korda - kui riigikogu liiget ei valitud uude riigikokku, sai ta väiksema palgaga töökohale asudes kolme kuu jooksul hüvitist, st riik maksis palgavahe lihtsalt kinni. Et kui maksaks praegugi töötule kolm kuni kuus kuud uue ja vana palga vahe lihtsalt kinni?

Või kui jätta töötule uuele töökohale asudes mingiks ajaks kogu töötuskindlustushüvitis alles? Tõsi, see oleks riigile küllalt kulukas ning siit võib võrsuda hulk skeemimeistreid, kuid saaksime töötud siiski tööturule tagasi, neil ei kaoks tööharjumus ära.

Kindlasti tuleb nüüd aga kiiremas korras mõtlema hakata, kuidas see määratu mass inimesi tööle tagasi saada. Ja esmajärjekorras võiksid töötukassa inimesed töötuid aktiivsemalt tööle suunama, mitte igakuise rahajagamise juures ka moe pärast uurida, et "kas olete omale töökoha juba leidnud?"

Juhtkiri: Kus need 137 000 töötut siis on?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised