• OMX Baltic−0,14%322,87
  • OMX Riga0,06%967,07
  • OMX Tallinn0,01%2 279,46
  • OMX Vilnius−0,55%1 505,88
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,00%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,1%10 741,9
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,32
  • OMX Baltic−0,14%322,87
  • OMX Riga0,06%967,07
  • OMX Tallinn0,01%2 279,46
  • OMX Vilnius−0,55%1 505,88
  • S&P 5000,58%7 757,17
  • DOW 300,00%52 856,09
  • Nasdaq 1,05%26 702,86
  • FTSE 100−0,1%10 741,9
  • Nikkei 225−2,65%62 907,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%91,32
Äripäev tuletab 2013. aasta riigieelarve menetlejatele meelde, et palgasurve avalikus sektoris suureneb kindlasti oluliselt.
Avalikus sektoris ei maksa 20protsendisest palgatõusust unistada kellelgi, ütles rahandusminister Jürgen Ligi augusti keskel. Kohe varsti pärast seda said sarjata Ligi „kuluministritest“ kolleegid, kes tahaksid tuleva aasta riigieelarvest personalikulude tarvis üle 82 miljoni euro juurde saada.
Tunda annab palgasurve juba tänavu: märtsikuine õpetajate streik ning plaanitav arstide streik viitavad eelkõige palgapingetele ning alles teises järjekorras muudele raskustele. Kuigi õpetajate streigi tulemused õpetajate palgaootusi kindlasti ei kata – küsiti ju 40% palgatõusu kahe aasta jooksul, aga üle haridusministri huulte tuli vaid lubadus tõsta õpetajate alampalk 700 eurole –, poleks pedagoogid ilma streigita ilmselt sedagi saanud. Tohtrid on julgemad: möödunud aastal nõuti arstidele 20% ja õdedele 40% palgatõusu, ent kõneks on olnud ka palga alammäära 60protsendine tõus. Arstide nõudmiste taga seisab vääramatu tõsiasjana tohtrite karjamaalt marjamaale lahkumise laine, kuna siinsed palgad pole Euroopa omadega võrreldes konkurentsivõimelised, teiselt poolt aga ilmselt ka suhtumine „Palju küsid, vähe saad, vähe küsid – üldse ei saa.“
See ei tähenda, et rahandusminister peaks ministrite rahasoovidele avasüli vastu tulema. Küsija suu peale ei lööda, aga rohkem lubada ka ei saa, kui on. Seetõttu on normaalne, et ministeeriumite rahasoovid leiavad enamasti vaid osalist rahuldamist. Küll aga leiame, et avalikus sektoris on kärpekohti veel küllaga ning ka koondamisi ei peaks välistama.  Augustis tegime ülevaate ministeeriumite tugistruktuuridest ja leidsime, et spetsialiste, nõunikke, assistente ja konsultante on ministeeriumites palgal tunduvalt rohkem, kui väljastpoolt vaadates mõistlik paistab. Riiki ei peaks kulutama nii õhukeseks, et vajalikud teenused osutamata jäävad, ülemäära suured haldus- ja avalike suhete osakonnad aga võiks pikemalt mõtlemata karmile dieedile allutada. Siis vabaneks ressursse ka palgatõusuks neile, kes seda tõepoolest väärivad ning ilma kelleta riik efektiivselt toimida ei saa.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele