Orbani veto kadumine paneb ka euroliidu suurriike keerulisse olukorda

Peter Magyari seljavõit 16 aastat võimul olnud Viktor Orbani üle on köitnud kogu läänemaailma. Enne valimisi tegi Ungarisse toetusvisiidi isegi USA asepresident J. D. Vance. Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni hinnangul ei saa just paljud 10 miljoni elanikuga riigid oma valimistele sellist tähelepanu.

Mihkelsoni sõnul on selge, et tänu võimupöördele kasvab Euroopa Liidu otsustusprotsessis Kesk- ja Ida-Euroopa roll. Ent kuigi Magyar lubas, et Ukrainat toetava poliitika põhimõtteline tõkestamine lõpeb, ei pruugi see veel tähendada muretut tulevikku.

“Väga huvitav saab olema näha, kas Ungari selja taga olid varjul mõned teised riigid, teades, et Orban paneb niikuinii veto,” ütles Mihkelson, märkides ära Prantsusmaa, Hollandi ja Austria, kes on ajalooliselt Euroopa Liidu laienemise suhtes võrdlemisi skeptilised.

Saates meenutas Mihkelson, kuidas ta istus 20 aastat tagasi Orbaniga ühelpool lauda ja võitles pealtnäha samade asjade eest. Samuti selgitas ta, kuidas sõltumata maailmavaatest on ungarlastele indentiteedi küsimus keskse tähtsusega.

Lisaks analüüsis ta, kas ja kuidas võib tulevikus muutuda Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas otsustamine ehk kas ühehäälsuse põhimõttele lüüakse varsti hingekella.

Saadet juhtis Äripäeva välisuudiste vastutav toimetaja Indrek Lepik.

Foto autor: AFP/Scanpix