Euroopa Komisjon teatas mai lõpus 750 miljardi eurosest päästekavast, mis vajab liikmesriikide toetust. Riigiteadlase Viljar Veebeli hinnangul ei tohiks ühiselt võetud võlg otseselt muutuda suuremaks probleemiks enne, kui Hiina otsustab, et ei taha selles teemas enam osaleda.

- Ühisvõla võtmise peavad veel heaks kiitma Euroopa Liidu liikmesriigid, kuid sellele on ka tugev vastuseis näiteks Austria, Hollandi, Taani ja Rootsi ehk kokkuhoidliku neliku poolt.
- Foto: Reuters/Scanpix
"Mingisugust agooniat ma ei pakuks, et tuleb, et me hakkame palehigis tagasi maksma," rääkis Veebel. Ta lisas, et sellega ei kustuta Euroopa Liit mitte praegust tulekahju, vaid likvideerib kriisi tagajärgi, kuna see abi jõuab alles hiljem kohale.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.