Peaminister Kristen Michal jätab saates „Kuum tool“ täpse vastuse õhku, kuidas plaanitakse järgmise aasta riigieelarvega jõuda plaanitud −3 protsendini sisemajanduse koguproduktist, kui praegune kärpe- ja maksuplaan ei sisalda ei täiendavat laskemoonaostu ega ka tervisekassa miinust. Siiski kõlab vihje ka varuplaanile.

- Peaminister Kristen Michal väljendab end jätkuvalt ettevaatlikult, kui kõne all on valitsuse edasised sammud.
- Foto: Andras Kralla
Värske rahandusministeeriumi prognoos järgmise aasta riigieelarve kohta sedastab, et kui plaanitud maksutõusud ja kärped ära teha, jääb eelarve nõutud −3 protsendi piiresse SKPst vaid juhul, kui sinna sisse ei arvutata täiendavad kaitseinvesteeringud, laskemoonaoste ega ka tervisekassa miinust. Kui need vähemalt poole miljardini jõudvad kulud plaani lisada, kerkib järgmise aasta riigieelarve miinus aga tublisti üle 3 protsendi sisemajanduse koguproduktist.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.