Einari Kisel nurjuvatest planeeringutest: igale poole ei peagi tuulikuid püsti panema

Ilmastikuolud ja ühendused naaberriikidega mõjutavad Eestis elektri hinda lausa 30% ulatuses. Millised ühendused on mõistlikud, mis ei tasu üldse ära ja kuidas muutuks elektri hind, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.

Nii kõrget elektritarbimist, nagu Elering paar aastat tagasi prognoosis, ei tule. Eestis on elektritarbimine paari aastaga hoopis langenud. Mis ootab lähiaastail ees energeetikas ja kuidas muutub elektri hind, selgitab professor Einari Kisel.

Tuulikuvastaste ridades on toimunud teatav tagasitõmbumine, mis on tõenäoliselt seotud asjaoluga, et kohalikud valimised on möödas ja riigikogu valimisteni on veel omajagu aega.

Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.

Eesti inimesed investeerivad järjest teadlikumalt, kuid küpsema investeerimiskultuuri järgmine samm ei ole lihtsalt uute positsioonide lisamine. Mintose tegevjuhi Martins Sulte sõnul peaks investor üha selgemalt küsima, millist tööd iga vara portfellis teeb. Kui kogu portfell sõltub peamiselt varade hinnatõusust, on kõik munad sisuliselt ühes korvis – isegi siis, kui investeeringuid näib esmapilgul olevat mitu.