Tallinna kikilipsukuju kui linnaarengut pidurdav tegur on otsitud põhjus, pigem see kuju pakub eripäraseid ja põnevaid võimalusi, osutab Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates “Müüt või tõde?“.

- Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd arvab, et Pärnus on Tallinnast palju hullem probleem, sest linn on pooleks jagatud ja pikka aega oli vaid kaks silda.
- Foto: Andras Kralla
"Meil Eestis on hästi pikalt olnud see, et otsime põhjendusi, mis asjad on nii, miks asjad on halvad. Samas me ei tegele sellega, kuidas leida lahendusi," osutas Mänd Tallinna kikilipsu ja üldse planeerimise teemal levinud mentaliteedile. Ent ta möönis, et muutus on ühiskonnas toimumas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Hõre linnaruum, hoogne valglinnastumine ja süvenev segregatsioon rikuvad eluasemeturgu ning muutuvad julgeolekuohuks, nendivad Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, Reterra tegevjuht Reigo Randmets ja RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.
Eesti riigi- ja Tallinna linnaarhitekt kirjeldavad saates “Kinnisvaratund”, kuidas parandada koostööd maaomanike ja avaliku võimu vahel nii pealinnas kui ka suuremates keskustes.
Tallinna ummikud näikse olevat tänavu märgatavalt hullemaks muutunud. Ei tohi kaasa minna narratiiviga, et tipptunni liiklus ongi säärane ja paremini ei saagi. Mujal Euroopas ringi sõitmine kipub kinnitama, et meitel on miskit mäda, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.