Suletud Hormuzi väina pärast on väetiste hinnad maailmaturul meeletult kerkinud ja see sunnib kohalikke põllumajandustootjaid otsima nutikamaid lahendusi väetisele.

- Aprillis oli Eesti põllumeestel kevadkülvi jaoks 80% väetisest olemas, kuid Hormuzi kriis paiskas kogu väetiseturu segamini.
- Foto: Andres Haabu
“Meil on tegelikult ju väga suur potentsiaal loomakasvatuses,” rääkis teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili keskkonnajuht
Riina Maruštšak Äripäeva raadio hommikprogrammis.
Tema sõnul oleks põllumeestel vaja leida lahendusi, kuidas loomi farmidesse juurde tuua, et saada rohkem orgaanilist väetist. Sealt edasi peaks mõtlema ka orgaanika käitlemise ja töötlemise viisidele ning kuidas seda mugavamalt transportida.
“See on see suund, kuhu me peaks hakkama nüüd vaatama, et ise selliseid alternatiive otsida,” tõdes ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Intervjuus rääkis Maruštšak, kui tõsiseks on kujunenud Iraani sõjast tingitud väetisekriis ja kui suurt leevendust on põllumeestel oodata Euroopa Liidu uutest meetmetest, millega üritatakse hinnatõusu pidurdada.
Küsis Kristjan Kurg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!