ÜHEKSA ELU: Eestis juba kodu sisustav põgenik tunneb süüd õnnetunde pärast
Sõjakeerises Ukrainast põgenenuid tabab süütunne, kui nad tunnevad õnne. Sedavõrd kaunis emotsioon näib justkui ebaõiglane kõigi ukrainlaste suhtes, kes praegu kannatavad.
Inna, kes distantssuhtes olnud kaaslasega Tallinnas kokku kolib, valib mööblipoes uude koju valgusteid.
Foto: Liis Treimann
Äripäev alustab lugude sarjaga, kus jälgime üheksa Eestisse põgenenud ukrainlase elu. Nii seda, kuidas sõda on neid mõjutanud, kui ka seda, kuidas nad püüavad leida teed oma uues elus.
Ukrainlanna Valeriia Miranskaia oli just astunud maha auto pealt, mis ta Kiievist Tallinna tõi. Teda ootas vastas noormees, kellega ta ei olnud päriselus kohtunud. "Seisime ja kallistasime – autojuht ei saanud aru, kas tõsta kohvrid auto pealt maha või mitte," meenutab Valeriia.
“Minu enda kinnisvaraalane taust piirdub oma kodude ostudega ja kahjuks on see kogemus olnud väga negatiivne,” ütleb ettevõtja Regiina Pihlak ausalt. Just enda isiklikud kogemused ning “ämbrites kolistamiste” õppetunnid aitavad tal täna luua Ida-Virumaa rannikule Liimala külla paika, millest ta ise omale kodu otsides vaid unistada oskas.