• OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 300,00%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 1000,08%10 437,61
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
  • OMX Baltic0,07%308,36
  • OMX Riga0,00%900,07
  • OMX Tallinn0,19%2 102,56
  • OMX Vilnius0,15%1 452,65
  • S&P 500−1,44%7 365,46
  • DOW 300,00%51 666,84
  • Nasdaq −2,21%25 587,04
  • FTSE 1000,08%10 437,61
  • Nikkei 225−0,88%69 174,97
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%84,81
Tallinna satelliitvaldadesse kogunenud inimesi saavad veenappusest päästa ainult uued investeeringud, elukommete muutus või vee taaskasutus. Esimesena lastakse käiku hoopis hinnatõus.
Viimsi elanik Madis Toomela mäletab, kuidas nooruspõlves kortermajas elades ei jõudnud viiendale korrusele alati kehva veesurve pärast vett. Ja mitte ainult suviti. Praeguses kodus piisab tal suvise põuaga muru hoidmiseks harvast niitmisest, kuid aiamaad ja lilli tuleb ikkagi kasta. Ta teab, et kasta tuleb piisavalt, et taimed põua üle elaksid, kuid mitte pidevalt, sest siis nõuavad taimed vett aina juurde. "Kohati tuleb inimestele meelde tuletada, et puhas joogivesi on meil varsti luksuskaup, mitte igapäevane asi," ütleb Toomela. "See tundub nii lihtne ja loomulik, et vesi tuleb ju kraanist. Eks tänapäeval on inimestel ka teadmine, et piim tuleb ju poest, mitte laudast."
  • Viimsi elanik Madis Toomela mäletab, kuidas nooruspõlves kortermajas elades ei jõudnud viiendale korrusele alati kehva veesurve pärast vett. Ja mitte ainult suviti. Praeguses kodus piisab tal suvise põuaga muru hoidmiseks harvast niitmisest, kuid aiamaad ja lilli tuleb ikkagi kasta. Ta teab, et kasta tuleb piisavalt, et taimed põua üle elaksid, kuid mitte pidevalt, sest siis nõuavad taimed vett aina juurde. "Kohati tuleb inimestele meelde tuletada, et puhas joogivesi on meil varsti luksuskaup, mitte igapäevane asi," ütleb Toomela. "See tundub nii lihtne ja loomulik, et vesi tuleb ju kraanist. Eks tänapäeval on inimestel ka teadmine, et piim tuleb ju poest, mitte laudast."
  • Foto: Liis Treimann
Eesti on põhjavee poolest tegelikult rikas, lihtsalt vesi on ebaühtlaselt jaotunud, ütleb Eesti põhjaveekomisjoni liige ja hüdrogeoloog Kersti Türk. Kesk- või Lõuna-Eestis on valida mitme põhjaveekihi ja kaevusügavuse vahel, inimesed ja tööstused aga on teadagi kolinud Põhja-Eestisse. Pankrannikul on põhjaveekihte vaid üks ja seda ühtegi kimbutab liiga intensiivse pumpamise korral oht, et soolane vesi pääseb põhjavette.
Kõige paremini teab seda Viimsi valla elanik, nii see, kelle harjumuse pärast muru ja elupuid ööd läbi kasta on kohalikud võimud palunud inimestel mõistusele tulla, kui ka see, kes elab viiendal korrusel, kuhu sellise kastmismaania korral vesi torusid pidi enam jõuda ei taha.
Üha enam teavad veepuuduse probleemist ka kinnisvaraarendajad ja töösturid. Nii nagu pärast Ukraina sõja algust tuli otsida, kust saada gaasi ja elektrit või millega neid asendada, saab järgmiseks oluliseks teemaks vesi, tõdeb Tere ja Farmi piimatööstusi juhtiv Ülo Kivine. Ainult et vett millegagi asendada ei saa.
Esimene abinõu: selleks, et põuastel aegadel eramurajoonid kogu omavalitsuse veesüsteemil hinge kinni ei lööks, tekkis 1. juulist võimalus küsida suure veekasutuse eest kõrgemat hinda.

Seotud lood

Uudised
  • 02.07.23, 16:28
Kliimaministri nõunik: peame olema valmis väga raskeks talveks ja järgmiseks suveks
Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.
  • ST
Sisuturundus
  • 12.06.26, 15:29
Põllumees ei osta enam toodet, vaid kindlustunnet
Viimased aastad on Eesti põllumajandust korralikult proovile pannud. Koroonapandeemia, sõda Ukrainas, väetiste ja energia hinnahüpped ning mitu järjestikust keerulist kasvuaastat on sundinud põllumehi vaatama kriitilise pilguga üle nii oma kulud kui ka investeeringud. Kui varem võis ostuotsuste tegemisel määravaks saada harjumus või pikaajaline koostöösuhe, siis täna kaalutakse iga euro kasutamist palju põhjalikumalt.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele