Pronksiöö mässust otse majanduskriisi purjetanud Ansipi valitsuse ja Vene kriisi järeltõugetest Euroopa Liidu poole rabelenud endised ministrid meenutavad, kuidas omaaegsed ikaldused seljatati ja mida neist praeguses languses kõrva taha panna.

- Eesti majanduskasv on palju sügavamal punases käinud kui see, mida hetkel Kaja Kallase valitsuse ajal näeme.
- Foto: Kollaaž/Jelena Tsenno
Kõige suurema majanduskriisi on üle elanud Andrus Ansipi teine valitsus (2007–2011), mille tegutsemisaega jäi 2000ndate lõpu majandussurutis ehk masu. Veel kümme aastat varem, 1998. aastal, kollitas eeskätt meie põllumajandust ja kalandust – nii et palka maksti kohati isegi konservides – Venemaa majanduskriis, kui ametis oli Mart Siimanni valitsus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Osale auhinnaloosis!
Taasiseseisvunud Eestis on olnud 20 valitsust ja 208 ministrit. Pane end lõbusas viktoriinis proovile – kui palju sina meie ministrite kohta tead ja kui paljusid juhtumeid mäletad?
Eesti staažikaimate ministrite TOP koos nende ametist kadumise põhjustega
Eesti staažikaim minister Urmas Paet on valitud kuus korda jutti isikumandaadi jagu häältega riigikogusse, kuid Toompeal saadikutööd teinud ega seal valijate huve esindanud pole ta päevagi.
Scandagra Eesti AS-i viljaäri juhi Marge Pähkli ja teraviljaostujuhi Urbo Viliberti sõnul kõigub nisu hind praegu kitsas vahemikus ning suuremaid hinnahüppeid ei nähta. Võrreldes eelmise saatega on nisu päevahind langenud ligikaudu 4–5 eurot tonni kohta ning turu peamine fookus on jätkuvalt ilmastikul.