Keskerakond varjab rahastajaid

Rain Tamm LHVst ütles, et nende poole pöördusid Keskerakonna inimesed ja uurisid, mida pangal pakkuda on. ?Meil siis oli selline toode,? rääkis Tamm. ?Eks inimesed ikka suhtlevad ja kes kellega kokku sai, on pärast keeruline tuvastada,? meenutas ta veel projekti algust. Tamm nentis, et tegemist oli suunatud emissiooniga ning investoriteks kohalikud ettevõtted, kuid ei soostunud nende nimesid avaldama. ?Hoiame võlakirju enda n-ö kliendikontol ja kuna tegemist on tavaliste võlakirjadega, siis võivad need ka veel omanikku vahetada.? Ka ei tahtnud ta öelda, kui suur on kupongvõlakirjade intress, sest see on kokkuleppe kohaselt konfidentsiaalne. ?See on turutingimustel,? märkis Tamm.

Näiteks Tallinna Sadama võlakirjaemissiooni puhul oli intress 3,4.

Võlakirjaemissioon toimus kolmes osas, 18. veebruaril 3 miljonit krooni, 27. veebruaril 3 miljonit krooni ja 14. märtsil 4 miljonit krooni väärtuses. Vastuolu erakonnaseadusega ta ei näinud. ?See ei ole annetus, see on laen. Me ei ole kuidagi ühtegi seadust rikkunud,? ütles Tamm.

Keskerakonna peasekretäri Küllo Arjakase sõnul pole erakonnale teada, kes võlakirju ostsid. ?Siin ei ole tegemist erakonnaseaduse rikkumisega, sest raha allikaks Keskerakonna jaoks on investeerimispank LHV, kes tegutseb vastavuses seadustega ja allub selgele ja täpsele finantskontrollile,? ütles Arajakas. Ta märkis, et Keskerakond loobus pankadega läbirääkimistest, sest pangad nõuavad laenutagatisena kinnisvara vm selget tagatist. ?Samal ajal oli ka juba teada, et mitme pangaga kõnelenud Res Publica jt poliitilised jõud tulid pankadest tühjade kätega tagasi,? meenutas ta.

Keskerakonna võlakirjad on tagatiseta ja kolme aasta pärast peab Keskerakond lunastama 10 miljoni krooni eest võlakirju. Intressi peab erakond aga maksma iga aasta.

Kommenteerides võlakirjade väljaostmiseks vajalikku raha, ütles Arjakas, et võlgnevuse jaotatus kolme aasta peale lubab erakonnal rahulikult võlakirjad lunastada. ?Saame toetuda senistele finantsallikatele ? nii riigipoolsele toetusele, mis Keskerakonnal on praegu aastas üle 5 miljoni krooni, ning ettevõtluse toetusele.?

Kuigi õiguskantsler Allar Jõksi büroo jäi esialgu vastuse võlgu võlakirjaemissiooni seaduslikkuse osas, lubati teema üles võtta kindlasti mais erakondade rahastamist käsitleval konverentsil.

Küll aga suhtusid teised erakonnad Keskerakonna võlakirjaemissooni taunivalt. ?See on uus käsitlus,? ütles Rahvaliidu esimees Villu Reiljan, pidades igal juhul vajalikuks investorite nimede avalikustamist. Sama nentis ka erakonna liige Tiit Tammsaar. ?Seadusesäte ütleb, et rahastajad peavad olema selged,? teadis Tammsaar, kuigi on ka ise seadusega vastuollu sattunud. Nimelt 1999. aasta kohalike omavalitsuste valimiste eel maksid Rahvaliidu seitse liiget annetustena kahe nädala jooksul iga päev partei kassasse 1000 krooni inimese kohta, kokku kogunes nõnda 100 000 krooni. Erakonnaseaduse järgi ei tohi partei vastu võtta sularahas sissemakseid, mis on 1000 krooni või rohkem.