Muutused kohaliku omavalitsuse tulubaasis

Antud dokumendis on kenasti sees koalitsioonileppes fikseeritud lubadused, mis puudutavad maksumäärade alandamist, ning teisalt ka üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi tõusu seniselt 1000 kroonilt 2000 kroonile kuus. Samas toob mõlema lubaduse üheaegne realiseerimine endaga kaasa tuntava puudujäägi eelarve tulubaasis.

Eriti teravalt puudutab see kohalikke omavalitsusi ja nende tulubaasi, moodustavad ju laekumised üksikisiku tulumaksust suurima osa omavalitsuse tuludest.

Koalitsioonileppe kohaselt ei tohiks kohaliku omavalitsuse tulubaas maksumuudatuste tõttu kahaneda.

Selle lubaduse täitmise realiseerumise jätab aga eelarvestrateegia dokument lahtiseks. Välja on pakutud kaks varianti, millest esimene käsitleb tänase jaotussuhte muutmist kohaliku omavalitsuse kasuks üksikisiku tulumaksu jagunemisel riigi ja kohaliku omavalituse vahel. Teine idee aga lubab selle raha jaotada läbi toetusfondi.

Täna jaguneb üksikisiku tulumaks riigieelarve ja kohaliku omavalitsuse vahel proportsioonis 44 riigi ja 56 kohaliku omavalitsuse kassasse.

Tulumaksumäära langetamise ja tulumaksuvaba miinimumi kompenseerimine eeldab, et valitsus peab vastu võtma otsuse, kuidas kõige otstarbekamalt teha, et mitte kahjustada omavalitsusi. Eelarvestrateegia dokumendis pakutud esimese variandi rakendamine jätab kohalikud omavalitsused sisuliselt endisesse seisu, milles nad olid enne tulumaksumuudatuste tegemist. Riik kompenseerib kõigile omavalitsustele maksumuudatuse tõttu saamata jäänud tulu (kahju). Teise variandi korral aga rakendub ümberjaotusmehhanism, mille tõttu võib mitmetele omavalitsustele tulumaksumuudatuse mõju üldse kompenseerimata jääda.

Sisuliselt on tegu kahe eri filosoofiaga ning toetusfondi kasutamist võib võrrelda kui rikkuse ümberjagamist.