Antropovitel polnud kütuseärist aimugi

Rendileping, millega AS FGN ASilt Tapa Trans ühte osa autobaasi territooriumist rentis, sõlmiti 22. oktoobril 2002. Oluline on, et renditi jupike maad, millele AS FGN rajas ise piirdeaia ja mõne aja jooksul ka oma tankla. Rendilepingu sõlmimist pole ASi Tapa Trans juhatuses arutatud ? selle sõlmis juhatuse liige Veiko Karp ainuisikuliselt. Maa rendile andmine, sellele piirdeaia ehitamine ja tankla rajamine ei ole teod, mis peaks ületama uudisekünnise ja millest peaks kirjutama ajalehes.

See, et rentniku tegevus mingil ajal kuritegeliku varjundi võttis, ei puuduta kuidagi ASi Tapa Trans aktsionäre ega ka juhtorganite liikmeid, kuna nad ei teadnud ega pidanudki teadma, millega rentnik kütusetankla pidamise varjus tegeles. Täiesti tõendamata on, millal AS FGN oma kütusepesuga alustas. Ehkki Antropovite seisukohalt pole sellel ka suuremat tähtsust, võib siiski eeldada, et see tegevus (ilmselt juba pestud kütuse hoidmine) algas 2003. aasta kevadsuvel ehk siis veidi enne Antropovite aktsiate võõrandamist Nikolai Teele.

Miks pidanuks Antropovid oma vähemusaktsiad müüma, kui nad olnuks ebaausad ettevõtjad ja teadlikud tulutoovast kütuseärist? Antropovitel polnud sellest kõigest õrna aimugi. Millegagi pole tõendatud maksu- ja tolliameti järelevalveosakonna peaspetsialisti Enn-Toivo Annuki väited selle kohta, et selline tegevus ei saanud toimuda omanike teadmata, sest ?autod kütusega vurasid päev läbi sisse-välja?. Kas tõesti sellise ametkonna peaspetsialist eeldab, et autobaasi aktsionärid istuvad autobaasi väravas pingil ja kirjutavad sisse-välja vuravate autode numbreid üles? Vähemalt Arvo ja Artur Antropov mulle küll sellist väravavahi muljet ei jäta. Äripäeva seisukoht, et Robert Antropov peaks politsei peadirektori ametist lahkuma, on ülereageering. Selle loogika järgi peaks tagasi astuma ka Tapa linnapea, sest vaata, mis jama tema linnas toimub, ja ka pea- ja siseminister, sest riigis juhtub jubedaid asju.

Parafraseerides üht Äripäeva juhtkirja mõtet, tuleb asuda seisukohale, et toimetuse ning teiselt poolt Leivo ja Antropovi arusaam õigusest ja riigiaparaadi toimimisest erinevad kardinaalselt. Antud juhul on välistatud, et uurija Robert Antropovi välja kutsub, kuna seadus kehtestab tunnistajale teatud kriteeriumid. On üsna ebatõenäoline ka Arvo ja Artur Antropovi tunnistajatena küsitlemine.

Ja nagu tavaks saamas, on süütuse presumptsiooniga Eestis asjad halvasti. Ikka kleebitakse inimestele avalikkuse ees sissejuhatuseks sildid külge ja tembeldatakse suliks, enne kui tegelikud asjaolud välja selgitatakse.