Eesti elanikud suhtuvad alkoholi hinnatõusu skeptiliselt

Õlle hinna tõstmise puhul ei usu 2/3 vastajaist, et see tooks kaasa õlle tarbimise kahanemise. Pooled vastanuist näevad selles suurenevat tulu riigieelarve jaoks.

Ligi kolmveerand Eesti elanikest on seisukohal, et kange alkoholi hindade kergitamine ei vähenda alkoholi liigtarvitamist. Üle poole vastanuist on kange alkoholi hindade tõstmise vastu, veidi üle veerandi on selle poolt ning ülejäänud ei oma seisukohta.

Kui inimestel paluti meenutada Pärnu salaviinatragöödiat ja olulisuse põhjal järjestada selle võimalike põhjustena inimeste madalad sissetulekud, ükskõikne suhtumine seadustesse, poeviina kõrge hind ja järelevalveorganite nõrk töö, siis pooltel juhtudel toodi kõige olulisema põhjusena välja inimeste madalad sissetulekud.

Noorte joogieelistusi uurides selgus, et 15-24-aastased inimesed tarvitavad alkohoolsetest jookidest kõige sagedamini lahjat õlut. Lahjat õlut tarbib kõige sagedamini 38% noortest, siidrit 21%, importveini 16% ja muid lahjasid alkohoolseid jooke (nt. Gin Long Drink) 11% vastanuist.

Viina tarbib kõige sagedamini 5% noortest ja sama palju on muude kangete alkohoolsete jookide (rumm, viski, džinn jne) tarbijaid. Eakamate inimeste seas (50-64 aastased), kes on ühtlasi ka ühiskonnas materiaalselt vähekindlustatud grupp, on seevastu kõige sagedamini tarbitav alkohoolne jook viin (27% vastavaealistest elanikest), sellele järgneb lahja õlu (24%).

TNS Emor korraldas Eesti Tööandjate Keskliidu tellimusel 3.-19. augustini 2004 üle-eestilise alkoholiteemalise küsitluse 1000 alalise elaniku seas.