Lisaeelarvest sai olulise osa sotsiaalvaldkond

Tänu sotsiaalmaksu paremale laekumisele antakse lisaeelarvest 439 miljonit Eesti haigekassale eelarve puudujäägi katmiseks ja raviteenuste kättesaadavuse parandamiseks. Sellest summast kaetakse palgatõus ka riigieelarvest palka saavate tervishoiutöötajatele nagu erihooldekodude psühhiaatrid, sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid.

Tervishoiuametile läheb neli miljonit krooni, et korvata kiirabiteenuse osutajatele oodatust suuremad kütusekulud seoses bensiini- ja diislihinna kiire tõusuga.

Tervishoiuteenuse osutajatele nagu haiglad ja perearstid läheb 20 miljonit krooni kindlustamata isikutele vältimatu abi osutamiseks.

Töötute arv on langenud ja see tendents jätkub, siis selle aasta esimesel poolaastal on töötu abiraha maksmise vahenditest ära kasutatud 23 miljonit krooni ehk 33,6 protsenti kavandatud vahenditest. Töötu abiraha maksmiseks mõeldud summat vähendatakse 18,4 miljonit krooni ja see raha suunatakse täiendavate aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks.

Erijuhtudel riigi poolt makstavast sotsiaalmaksust on selle aasta esimesel poolaastal ära kasutatud ligi 5,2 miljonit krooni ehk 30,7 protsenti kavandatud vahenditest. Ülejäägi tõttu vähendatakse eraldist nelja miljoni krooni võrra ja suunatakse see täiendavate aktiivsete tööturuteenuste osutamiseks.

Hoolde- ja erilastekodudele läheb palgatõusude ja majandamiskulude katteks 22 miljonit krooni. Sellest 10 miljonit krooni läheb lastekodudele ja 12 miljonit psüühiliste erivajadustega inimeste hooldekodudele.

Lisaeelarvest saadav raha läheb põhiliselt hoolde- ja lastekodudele, et täita 2005. aastal sõlmitud palgakokkulepet. Leppe alusel tõusis kasvatajate palk kuni 5000 kroonini sõltuvalt astmest, tegevusjuhendajate miinimumpalk on 4000 krooni ning tervishoiutöötajate miinimumtunnitasu on 34 krooni.

Laste-, hoolde- ja erihooldekodude investeeringuteks läheb ligi 75 miljonit krooni. Sellest 39,5 läheb laste- ja 36 miljonit krooni hoolekandeasutuste investeeringuteks.